Lastekaitse

Lastekaitsetöö on sotsiaaltöö üks osa, mis on spetsiifiliselt keskendunud tööle lastega ja lastega peredega ning hõlmab eelkõige perede toimetuleku toetamise laste kasvatamisel ja hooldamisel. Laste õiguste kaitse ja heaolu tagamise eesmärgiks on lapse seaduses ettenähtud õiguste kaitse ja kohustuste täitmise koordineerimine lapsevanemate või hooldajate toetamise ning lapse kasvukeskkonna mõjutamise kaudu.
Eestis korraldavad lastekaitset Vabariigi Valitsus, lastekaitse nõukogu, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja kohaliku omavalitsuse üksused lastekaitseseaduse alusel.

Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul.

Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded lastekaitsetöö valdkonnas on:

koostöövõrgustiku loomine lastekaitse eri tasandite ja asutustega
valla elanike nõustamine lastekaitselastes küsimustes
valla elanike registrisse kantud laste ning perede abivajadusest ülevaate omamine
lapse abivajaduse hindamine ning lapse abistamiseks sobivate meetmete väljapakkumine
erivajadustega laste ja nende perede nõustamine, neile sobivate sotsiaalteenuste ja haridusmeetmete leidmine
töö alaealiste õigusrikkujate ning koolikohustuse mittetäitjatega
vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse hooldamise korraldamine
vajadusel alaealise eestkosteasutuse ülesannete täitmine

Loe lisaks:

Lastekaitse ülesanded põhinevad seadusel

Lapsevanemad vastutavad esmajoones lapse hooldamise ja tema kasvatamise eest, kuid selle ülesande täitmisel on neil õigus saada abi riigilt läbi kohaliku omavalitsuse.

Eelkõige on meie eesmärk toetada abi vajavaid perekondi võimalikult varajases etapis, et vanemad suudaksid laste kasvatamisega ise toime tulla. Juhul kui vanemad ei saa mingil põhjusel lapse heaolu eest hoolitseda, on lastekaitse valdkonna töötajal kohustus lapse ja perekonna olukorra parandamiseks sekkuda. Sellisel juhul on lastekaitse ülesanne kaitsta lapse heaolu.

Seega ei ole abi vastuvõtmine alati vabatahtlik, vaid lastekaitseseadus määrab, millal ja kuidas peavad lastekaitsespetsialistid hakkama lapse heaolu kaitseks tegutsema.

Lastekaitselt toe saamine

Koostöö lastekaitsega algab tihtipeale nii, et vanemad või laps ise võtavad spetsialistiga ühendust ja paluvad abi. Esmane kontakt võib alguse saada ka erinevate lapse ja perega seotud asutuste või kodanike pöördumisest lastekaitseteenistusse.

Lastekaitseteenistusse võib pöörduda ükskõik milline isik, kes on mures lapse heaolu pärast. Seda saab teha ka anonüümselt.

Laste ja peredega töötavad spetsialistid on kohustatud teatama abivajavast lapsest, kui nad kahtlustavad, et lapse kasvamine ja areng on ohus. Üldjuhul räägivad töötajad sel teemal kõigepealt perekonnaga.

Mis põhjustel võib abi olla vajalik?

Pere elus toimub suur muutus, mis võib mõjutada kõigi selle liikmete elu.
Vanemate jõud on raugenud, nad kannatavad psüühiliste probleemide, depressiooni või haiguste all.
Vanemad pruugivad palju ja tihti sõltuvust tekitavaid aineid.
Perekonnas kasutatakse vägivalda.
Laps või noor ise teeb asju, mis on talle ohtlikud või kahjulikud; ta pruugib näiteks rohkesti sõltuvust tekitavaid aineid, paneb toime süütegusid või ei täida koolikohustust.
Laps peab kandma oma vanuse kohta liiga suurt vastutust oma perekonna igapäevaelu eest, näiteks vanema haiguse tõttu.

Mis järgneb ühenduse võtmisele või teatele?

Lastekaitsespetsialist jälgib hoolikalt igat teadet ja pöördumist ning vajaduse korral alustab lapse ja perekonna olukorra hindamist. Lapse ja pere vajadustest tulenevalt võib olukorra leevendamiseks perele pakkuda erinevaid teenuseid ja toetuseid või alustada juhtumitööd pikema ja ulatuslikuma abivajaduse katmiseks.

Enamasti on töötaja perega ühenduses ning kutsub vanemad ja lapse probleemi arutama. Lapse ja pere olukorra hindamisega seoses võib olla mitu kohtumist ning need võivad toimuda sotsiaalosakonnas, lasteaias, koolis või perekonna kodus. Kohtumistel räägitakse üheskoos sellest, miks teade on esitatud ning mida lapse ja perekonna abistamiseks saaks teha. Olukorra esmase hindamise käigus on lastekaitsespetsialistil õigus kohtuda lapsega ka ilma tema vanemate juuresolekuta.

Kui lapse ja perekonna olukorra puhul on vajalik lastekaitse abi, algab koostöö lastekaitsega. Kui abivajaduse hindamise tulemusena tekib spetsialistil mure lapse olukorra pärast, võidakse lastekaitset alustada ka olukorras, kus laps ise või tema vanemad ei pea seda vajalikuks.

Lastekaitse tööga ei alustata, kui olukorra esmase hindamise põhjal selgub, et laps ja pere toetust ei vaja või neid on võimalik toetada ühekordse meetmega näiteks nõustamise või mõne muu erialapsetsialisti vastuvõtule suunamisega.

Kui lastekaitse töö siiski algab, võidakse last ja peret toetada näiteks sotsiaalse juhendamise ja nõustamisega, majandusliku toega, tugiisikuteenusega, vaimset tervist toetavate teenustega jm.