Tunnustuse pälvisid inimesed, kollektiivid ja kogukondlikud algatused kümnes valdkonnas: lood, tants, muusika, rahvakunst, käsitöö, harrastusteater, keel, toit, tavad ja kogukondlikud algatused. Nende tegevus aitab hoida elavana meie kultuuripärandit, annab seda edasi järgmistele põlvkondadele ning loob uusi võimalusi rahvakultuuri arenguks.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kaija Velmet rõhutas sündmust avades, et kuigi riikliku tunnustuse pälvisid kümne valdkonna silmapaistvad tegijad, on rahvakultuuri püsimise taga palju rohkem inimesi, kelle igapäevane töö ja pühendumus väärivad märkamist.
„Täna täname inimesi kümnes valdkonnas. Aga tegelikult on selle tänu taga palju rohkem kui kümme valdkonda ja palju rohkem inimesi kui need, kes täna lavale tulevad. Seepärast tahan Eesti Rahvakultuuri Keskuse nimel öelda aitäh teile kõigile. Aitäh, et te märkate. Et te hoolite. Et te ei väsi inimesi kokku kutsumast, isegi kui vahel tundub, et lihtsam oleks kõik ise ära teha,“ sõnas Velmet.
Oma kõnes tõi Velmet esile ka rahvakultuuri hoidmise pikaajalise tähenduse. Tänased valikud määravad, millised teadmised, oskused ja väärtused jõuavad tulevaste põlvkondadeni ning millise kultuuripärandi neile jätame. „Aastal 2126 on meist saanud kellegi jaoks esivanemad. See, mida meie täna teeme, mida väärtustame, mida oma lastele õpetame ja millel laseme kaduda, kujundab nende maailma tulevikus,“ ütles Velmet.
Meie vallast oli nomineeritud Häädemeeste Muuseumi juhataja Kaire Käära, Treimani Rahvamaja poolt korraldatud pika traditsiooniga Kevadsimman ning Häädemeeste Huviteater, mida juhendab Aire Koop. Harrastusteatrite kategoorias pärjati laureaadi tiitliga Häädemeeste Huviteater.
2026. aasta riikliku tunnustuse pälvis teiste hulgas Häädemeeste Huviteater
Harrastusteatri kategoorias pälvis Häädemeeste Huviteater tunnustuse enam kui 120-aastase teatritraditsiooni hoidmise ning kohaliku pärimuse, ajaloo ja kogukonna lugude lavale toomise eest. Aire Koopi juhendamisel tegutsev trupp on Häädemeeste Huvikeskuses järjepidevalt koos käinud alates 1996. aastast, kuid esimesed teated kohalikust teatritegemisest pärinevad juba 1900. aasta eelsest ajast.
Teatri loomingus on oluline koht kodukandi lugudel. Lavale on jõudnud nii „Pildikesi Häädemeeste ajaloost”, Häädemeeste vallakohtu protokollidel põhinev näitemäng kui ka koduloouurija Marta Mäesalu kogutud pärimus. Trupi põhikoosseisu on aastaid kuulunud 13 liiget, suuremates vabaõhulavastustes lööb kaasa ligikaudu 20 inimest kogukonna kolmest põlvkonnast.
Etendused sünnivad ühise pühendumise ja pingutuse toel: lisaks näitlemisele valmistavad trupiliikmed ise lavakujundust ja kostüüme. Oma teatri tegemistele elab kaasa ka kogukond - etendused toovad saalid ja õued rahvast täis ning pakuvad kõneainet veel pikalt pärast eesriide langemist (allikas: Eesti rahvakultuuri Keskus).
