19. septembril toimuva maal elamise päeva eel rääkisime kahe kohaliku ettevõtliku inimesega - Krapi talu perenaise Karin Grentsi ja noore ettevõtja Markus Laarentsiga. Mõlema jutust kõlab vastu üks lihtne mõte: maal võib elada väga mitmekülgset elu, kui endal jagub pealehakkamist.
„Suved on tormilised, hommik algab vara ja õhtu lõpeb hilja, maal on alati midagi teha.“
Karin Grents on Treimanis tagasi oma juurte juures. Ta sündis samasse majja, kus elab tänagi - pärast lapsepõlves mujale kolimist jõudis ta 1991. aastal kodukülla tagasi. Ka Krapi talu nimi kannab perekonna lugu - maja ehitasid tema vanavanemad, Karini vanaisa oli Mihkel Krapp. Tänaseks on Krapi talu hea näide sellest, et maal ettevõtlusega tegelemine ei tähenda vaid ühte tegevusala. Perel on külalistemaja, kasvatatakse lihaveiseid ja müügiks elupuid ning talvel tehakse lumetõrjet.
„Olemegi püüdnud oma ettevõtmist hoida mitmekülgsena, turism, elupuud, lihaveised ja lumetõrje, ikka selleks, et riske maandada ja ära elada,“ ütleb Karin.
Suvi on Krapi talus kiire, talv rahulikum. Ettevõtlusega kaasnevad ka väljakutsed - investeerida tuleb pidevalt ning vaiksem turismihooaeg annab rahakotis tunda. Ometi pole Karini jaoks küsimust, kas maal on võimalik ettevõtlusega tegeleda. Tuleb olla töökas, julgeda peale hakata ja võtta riske.
Sama tähtis kui ettevõtlikkus on tema jaoks toimiv küla. Treimanis ja läheduses on olemas Metsapoole Põhikool, kohalik kauplus ja kultuurimaja koos huviringide ning sündmustega. Väikeses kogukonnas tuntakse üksteist ja teatakse, kelle poole vajadusel pöörduda.
„Maal pead ise olema oma elu looja“
Markus Laarents lükkab ümber teisegi levinud ettekujutuse - et põnevaks eluks peab noor tingimata linna kolima. Markus tegeleb heakorra- ja hooldustööde, väiketehnika remondi ning hooajaliselt rehvivahetusega. Ettevõtlusega tahtis ta tegeleda juba lapsena ning kodukohast lahkumist pole ta kunagi oma tuleviku eelduseks pidanud.
„Siin elamine annab tohutu vabaduse ja ruumi ise oma aega ning tegemisi planeerida. Maaelu ei piira tegelikult tegevusi, kui sul on endal pealehakkamist, vajalikud vahendid ja tahtmine liikuda,“ ütleb Markus.
Aga väide, et noorel pole maal midagi teha?
„Kui ootad, et meelelahutus ja tegevused tuuakse kandikul kätte nagu suurlinnas, siis võib tõesti igav hakata. Kuid kui sul on omad hobid, teotahe ja oskus ise oma aega sisustada, on maal tegevust rohkem kui jõuab ette võtta. Maal pead ise olema oma elu looja.“
Ehk peitubki siin üks maaelu suuremaid võlusid. Linnas on valikuid palju juba valmis tehtud, maal on rohkem ruumi neid ise luua. Markuse jaoks tähendavad Treimani meri, loodus, vaikus ja turvalisus vabadust, mida suuremas keskuses on keerulisem leida. Samas ei vaata ta maa- ja linnaelu vastanditena - kui ettevõtte areng nõuaks kunagi näiteks Pärnusse kolimist, oleks ka see võimalus.
Riigipiiri lähedal elamine ei ole maailma lõpp
Treimani asukoht Eesti-Läti piiri ääres tähendab küll, et suuremasse keskusesse jõudmine nõuab veidi planeerimist ning kõiki teenuseid ja töökohti kohapeal ei ole. Kuid Karini ja Markuse lood näitavad, et asukoht ei pea määrama seda, kui suurelt inimene mõelda saab. Maal saab nautida merd ja vaikust ning samal ajal ettevõtlusega uusi võimalusi otsida ja luua.
Ja kõige olulisem selle juures on see, et seda ei pea tegema üksi. Väikeses kohas on pere, naabrid ja kogukond sageli vaid ühe telefonikõne või jalutuskäigu kaugusel.
„Meri ja siinne loodus annavad kohale tema ainulaadse näo ja rahu, kuid päriselt teevad sellest kohast kodu ikkagi tuttavad inimesed, omavaheline side ja mälestused, mis siin aastate jooksul on tekkinud,“ võtab Markus kokku.
Tule ja vaata, kuidas elatakse maal!
19. septembril on Häädemeeste valla maal elamise päeva keskpunktiks Treimani küla. See on hea võimalus tulla kohapeale ja avastada, milline näeb elu välja paigas, kus riigipiir on lähedal, meri ja mets veel lähemal ning ruumi oma mõtete elluviimiseks jagub küllaga. Maal elamine ei tähenda tingimata vähem võimalusi. Mõnikord tähendab see hoopis rohkem ruumi, et teha asju omamoodi.
Tule maal elamise päeval Treimanisse - ehk tuled sel korral külla, aga järgmisel korral juba koju.
